ProVida Kliinik

Miks ma nii tunnen? Miks ma ikka samasse kohta tagasi jõuan? Miks ma reageerin nii, kuigi ise ka ei taha?

Vahel võivad meie enda mõtted, tunded ja käitumine tunduda arusaamatud. Mirjamit saadab oma töös aga mõte: „Kui miski ei tundu lähedalt vaadates loogiline, tasub vaadata veel lähemalt.“ Sest piisavalt lähedalt vaadates hakkab esialgu segane sageli loogiliseks muutuma.

Sarjas „Tunne meie spetsialiste“ saame seekord tuttavaks meie psühholoogi Mirjamiga. 🧡

Huvi psühholoogia vastu tekkis Mirjamil juba gümnaasiumis. Esialgu paelusid teda kõige rohkem psüühikahäired, aastatega on tema töö fookus liikunud üha enam traumateraapiale. ProVidas töötab Mirjam psühholoogina juba üle viie aasta, psühholoogina on tal kogemust enam kui 15 aastat.

Mirjami jaoks ei alga teraapia meetoditest ega tehnikatest. Kõigepealt peab tekkima turvaline suhe – tunne, et terapeut on sinu poolel, püüab sind päriselt mõista ega kiirusta hinnangut andma. Mirjam loodab, et inimene kogeb teda teraapiaruumis vahetu, ausa ja turvalisena. Alles selliselt pinnalt saab hakata koos vaatama ka keerulisemaid kogemusi ning otsima sobivaid viise edasi liikumiseks.
Aastad on toonud Mirjami töösse rohkem teadmisi, julgust, kergust ja selgust, kuid mitte rutiini. Teda innustab endiselt näha, kuidas inimeses hakkab midagi muutuma. Oluline on tunne, et tehtaval tööl on tähendus, eesmärk ja päriselt nähtav tulemus.

Psühholoogina töötamine on muutnud ka Mirjamit ennast – kasvatanud temas mõistvust ja kannatlikkust ning õpetanud enne hinnangu andmist veel veidi lähemalt vaatama.

Enda tasakaalu aitab Mirjamil hoida võimalus võtta oma aega ja tegeleda hobidega. Sama tähtsad on head kolleegid, kellega saab rääkida ka sellest, mis on vahepeal kuhjunud. Mirjam peab oluliseks, et ta saaks olla nii tööl kui ka väljaspool tööd tema ise, ilma et peaks pidevalt erinevaid rolle kandma. Selle juurde kuulub oskus oma enesetundel silm peal hoida ja vajadusel ka „ei“ öelda.

Kas liikumine peab alati tähendama kindlat harjutuskava või selle võimalikult õigesti tegemist? Või võib see alata hoopis jalutuskäigust, ujumisest, jõutrennist või õunapuu otsa ronimisest? Oluline on leida viis, mis sobib just sinu keha, elu ja enesetundega.

Mõned päevad tagasi jagasime füsioterapeut Ingrid Tiiratsi artiklit sellest, kuidas mänguline liikumine võib toetada laste emotsionaalset ja käitumuslikku toimetulekut. Seekord tutvustame Ingridit ennast ning tema mõtteviisi, millest ta oma töös lähtub. 💚

Ligi 15 aastat tööd ProVidas on Ingridile näidanud, et iga inimese tee liikumiseni on erinev. Ühel hetkel toetab ta inimest, kelle jaoks on suur samm juba kodust välja tulla. Järgmisel aitab ta vigastusest taastujal harjutused selgeks saada ning seejärel töötab lapsega, kelle tähelepanu, enesekindlust või suhtlemist saab toetada liikumise ja mängu kaudu.

Teraapia ei pea alati toimuma kabinetis. Ingrid võib inimesega kohtuda jõusaalis, basseinis, välijõusaalis või matkarajal, seal, kus saab proovida, milline liikumine võiks päriselt tema ellu sobida. Ühe jaoks võib selleks saada ujumine või jalutamine, teisele jõutrenn, ronimine, kick-box või hoopis postitants.

Ingrid ei alusta sellest, mida inimene teeb valesti või liiga vähe. Ta uurib, milline liikumine on juba tema elus olemas ja mis on kunagi head tunnet pakkunud. Vahel viib esimese niidiotsani mälestus tantsimisest, tõukerattaga sõitmisest või õunapuu otsa ronimisest.

Kooliajal ei olnud Ingridil endal kehalise kasvatusega sugugi ainult häid kogemusi. Praegu naudib ta jõutrenni ja isiklike rekordite ületamist, aga sama hea meelega uitab metsas ja käib seenel. Just seepärast usub ta, et halb kogemus spordiga ei tähenda, et liikumine pole sinu jaoks. Võib-olla ei ole sa lihtsalt veel leidnud seda, mida sinu keha päriselt naudib.

Kui sul on tekkinud mõni küsimus, ei pea vastuvõtule tulemiseks ootama suure probleemi tekkimist. Mõnikord piisab ühest või kahest kohtumisest, et oma kõhklused läbi arutada ja julgemalt edasi liikuda.

Kas lapse emotsionaalset ja käitumuslikku toimetulekut saab toetada ka liikumise kaudu?

ProVida füsioterapeut Ingrid Tiirats uuris oma magistritöös, kuidas mänguline füsioteraapia võib mõjutada laste emotsionaalset ja käitumuslikku toimetulekut ning psühholoogilist heaolu.

Tulemused näitavad, et füsioteraapia mõju ei pruugi piirduda ainult lapse füüsilise arenguga. Liikumine, mäng ja keha kaudu saadud kogemused võivad toetada last palju laiemalt.

Ingrid kirjutab sellest nüüd lähemalt ka Postimees Tervises ning avab, miks tasub lapse arengut ja heaolu vaadata tervikuna.

👉 Loe artiklit:
https://tervis.postimees.ee/8531639/laps-on-emotsionaalne-voi-ebakindel-lahendus-voib-peituda-ootamatus-kohas

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse reform 👇


https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne-rehabilitatsioon/rehabilitatsiooniteenuse-reform

Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse reform 👇
Sotsiaalkindlustusamet

https://sotsiaalkindlustusamet.ee/puue-ja-hoolekanne/sotsiaalne-rehabilitatsioon/rehabilitatsiooniteenuse-reform

Kui kodus tuleb iga sõna kaaluda, sest väikesest märkusest võib saada suur tüli, muutub pidev pinge tasapisi tavaliseks. Nii võib olla partnerite vahel, aga ka suhetes lapse või teismelisega.

Pere- ja paariteraapia aitab märgata, milline muster hoiab konflikte, vaikimist või kaugenemist alal. Pöörduda võib ka siis, kui muret tekitavad vanemlus, usaldamatus, lahutus, uus partner või mõni muu muutus pereelus.

ProVidas pakuvad vastuvõtte:

Marika Käggo – paari- ja pereterapeut
Lisett Liblekas – pereterapeut
Helmer Hallik – superviseeritav pereterapeut

Tulla võib üksi, partneriga või koos perega. Tutvu karussellis terapeutidega ja leia enda jaoks sobivaim.

Broneeri aeg: https://provida.registratuur.reha.ee/events
Vali teenuseks pereteraapia seanss paarile/perele.

Ühe lapse jaoks on suur samm R-hääliku hääldama õppimine, teise jaoks uue lausemalli kasutamine vestluses ja kolmanda pere jaoks sobiva suhtlusviisi leidmine. Meie logopeed R**t Horn peab oluliseks märgata ja tunnustada neid kõiki. 🧡

Eelmisel nädalal jagasime Reeda artiklit sellest, milline roll on perel logopeedilises teraapias. Täna saame sarjas „Tunne meie spetsialiste“ lähemalt tuttavaks ka Reeda endaga.

Reeda tee logopeediani sai alguse kirjanduse ja kultuuriteaduste õpingutest. Seal süvenes tema huvi eesti keele vastu ja tekkis soov siduda keelemaailm tööga, kus saab inimesi päriselt aidata. Töö logopeedina on viinud R**ta kokku vahvate patsientide ja nende peredega, kellega koos on lahendatud alguses võimatuna näivaid olukordi ning ühiselt rõõmustatud uute oskuste üle.

Reeda jaoks on oluline märgata ja tunnustada väiksemaid ja suuremaid edusamme, sest sageli keskendume probleemidele ja vigadele ning positiivne jääb märkamata. Ühe lapse jaoks on suur samm R-hääliku hääldama õppimine, teise jaoks uue lausemalli kasutamine vestluses ning kolmanda pere jaoks sobiva alternatiivse suhtlusviisi leidmine. Kõige rohkem valmistab Reedale rõõmu see, kui ta näeb, et klient saab end paremini väljendada ja suhtlemist päriselt nautida.

R**t töötab peamiselt 3–10-aastaste lastega, kuid tema juurde on oodatud ka nooremad ja vanemad keele- ja kõneraskustega kliendid. Töö teeb tema jaoks huvitavaks just selle mitmekesisus – iga inimene, tema vajadused ja sobiv viis õppimiseks on erinevad. Kui tekib kahtlus, kas logopeedi abi võiks vajalik olla, on Reeda soovitus lihtne: parem on küsida, kui jääda kahtlema.

Hea teraapia sünnib Reeda jaoks koostöös kliendi ja perega. Üheskoos seatakse eesmärgid ning leitakse õppimiseks viis, mis on just sellele inimesele sobiv ja jõukohane. Ta soovib, et iga laps tunneks end kabinetis turvaliselt ja hoituna, ning lähtub teraapiat üles ehitades lapse huvidest ja tugevustest.

Väljaspool tööd laeb R**t end perega looduses liikudes, aias toimetades ja teatris käies. Talle meeldib avastada uusi retsepte ja küpsetada ning tööpäevale aitab mõnusa punkti panna jõusaal või jooksuring värskes õhus.

📚 Uus kooliaasta tähendab paljudele peredele uut rütmi. Nende jaoks, kelle laps käib logopeedilises teraapias, võib päevakavasse lisanduda ka küsimus: millal ja kuidas leida aega koduseks harjutamiseks?

Vanem ei pea olema kodus oma lapse logopeed. Tema roll on luua harjutamiseks sobivaid võimalusi, last julgustada ja märgata edusamme. 🧡

ProVida logopeed R**t Horn jagab uues artiklis mõtteid ja praktilisi soovitusi, kuidas muuta harjutamine pere jaoks jõukohaseks osaks igapäevaelust.

📖 Loe artiklit „Väikesed sammud, suured võidud“: https://provida.ee/blogipostitus/vaikesed-sammud-suured-voidud/

ProVidas korraldame erinevaid koolitusi ja enesearengugruppe, mille teemad lähtuvad meie klientide vajadustest.

🧭 Septembris alustab neist üks, mille keskmes on küsimus „Millist tööelu ma päriselt soovin?“ Mõnikord on üsna selge, mida oma tööelus enam ei taha, kuid palju keerulisem on sõnastada, mida selle asemel sooviks.

Nelja kohtumise jooksul mõtestavad osalejad Marika Käggo juhendamisel oma soove, vajadusi, tugevusi ja väärtusi. Kohtumistel põimuvad koolitus, coaching, arutelud ja loovtehnikad, et jõuda mõtetest konkreetsete järgmiste sammudeni.

👥 Grupp on mõeldud eelkõige meie tööalase rehabilitatsiooni klientidele ning jääb teadlikult väikeseks, et iga osaleja jaoks oleks piisavalt ruumi.

🔗 Loe grupi kohta lähemalt:
https://provida.ee/uudised/millist-tooelu-pariselt-soovin-enesearengugrupp/