Puuinfo

🎤 ÜKS INIMENE: MIĶELIS PUTRĀMS

Kas keskkonnateadlikkus seab arhitektuurile piirid või avab hoopis uusi võimalusi?

🌲 Läti arhitekt Miķelis Putrāms näitab oma tööga, kuidas puit, energiatõhusus ja kestlikud ehitusviisid saavad olla tugeva ja kaasaegse arhitektuuri lähtekohad.

Miķelis on arhitektuuribüroo MADE arhitekti kaasasutaja ja sertifitseeritud passiivmajade projekteerija, kelle rahvusvaheline kogemus ulatub muu hulgas Taani tuntud arhitektuuribüroodesse PLOT ja BIG. Tema juhitud büroo on pälvinud Läti arhitektuuriauhinna Grand Prix’ koguni kolmel korral, viimati eelmisel aastal Salaspilsi puidust lasteaia eest. 🏆

💬 Enne konverentsi küsisime Mikeliselt kolm küsimust, et temaga lähemalt tutvuda. Pikemalt kuuleb tema kogemustest aga juba 5. novembril rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti".

🎤 ÜKS INIMENE: JULIAN ZOTTER

🌲 Kuidas ehitada nii, et tänased konstruktsioonid oleksid väärtuslikud ka aastakümnete pärast?

🏠 Austria ehitusinsener Julian Zotter otsib sellele küsimusele vastuseid, ühendades oma töös uuenduslikud ehituslahendused, materjalitõhususe ja ringmajanduse põhimõtted. Juliani tähelepanu keskmes on puit-hübriidkonstruktsioonid ning ehitussüsteemid, mida saab tulevikus lahti võtta, kohandada ja uuesti kasutada. Tema jaoks ei tähenda kestlik ehitus üksnes väiksemat süsinikujalajälge, vaid ka läbimõeldud materjalikasutust ja hoonete pikemat elukaart.

💬 Enne konverentsi küsisime Julianilt kolm küsimust, et temaga lähemalt tutvuda. Tema lemmik puitehitise, Maggiore järve ääres asuva Casa Pino kohta saab rohkem lugeda siit: https://triqbriq.de/en/portfolio/holiday-home-lago-maggiore/

Pikemalt saab tema mõtteid kuulda juba 5. novembril konverentsil „Puit: Homse elukeskkonna võti“.

🎤 ÜKS INIMENE: MATTI KUITTINEN
Kuidas luua paremaid elukeskkondi nii, et jääksime samal ajal meie planeedi keskkonnapiiride sisse?

🌱 Aalto Ülikooli kestliku ehituse kaasprofessor Matti Kuittinen ühendab oma töös arhitektuuri, teaduse ja poliitikakujundamise, keskendudes hoonete süsinikujalajäljele, ringmajandusele ja ressursitõhusale ehitusele. Tema jaoks ei tähenda kestlik ehitus üksnes väiksemat jalajälge, vaid ka ilu, pikaealisust, kohandatavust ja ressursside nutikat kasutamist.

👀 Enne konverentsi küsisime Mattilt kolm küsimust, et temaga lähemalt tutvuda. Pikemalt saab tema mõtteid kuulda juba 5. novembril konverentsil „Puit: Homse elukeskkonna võti“.

KÕIK ALGAB INIMESTEST.

Head hooned ei sünni iseenesest. Nende taga on inimesed – arhitektid, insenerid, ehitajad ja tellijad –, kellel on piisavalt teadmisi, julgust ja kujutlusvõimet, et teha midagi natuke paremini kui eile.
Üks neist inimestest on Miķelis Putrāms.

Miķelis on Läti arhitekt ja büroo MADE arhitekti kaasasutaja, kelle tööd on korduvalt tunnustatud nii Lätis kui ka rahvusvaheliselt. Ta on pälvinud Läti Arhitektuuriauhinna Grand Prix’ aastatel 2012, 2023 ja 2025, töötanud Taanis büroodes PLOT ja BIG ning tema projekte on korduvalt nomineeritud Euroopa Liidu Mies van der Rohe kaasaegse arhitektuuri auhinnale.
novembril tuleb Miķelis Tallinnasse, et esineda konverentsil „Puit: homse elukeskkonna võti 2026“.
Üks hoonetest, millest ta räägib, on Salaspilsi puidust lasteaed.
Ja see on projekt, mida tasub vaadata tähelepanelikult.
Lasteaed ei ole ju lihtsalt hoone. See on üks esimesi ruume, kus laps hakkab tajuma, milline võib olla teda ümbritsev maailm – milline on valgus, materjal, mõõtkava, turvatunne ja ruumi mõju inimesele.
Salaspilsi lasteaed näitab väga hästi, mida võib saavutada siis, kui arhitektuur, puit ja inimese heaolu ei ole kolm eraldi teemat, vaid ühe terviku osad.
Just seepärast on meie konverentsil oluline rääkida mitte ainult hoonetest, vaid inimestest, kes neid loovad.
Miķelis Putrāms on kindlasti üks neist, keda tasub 5. novembril kuulama tulla.

MADE arhitekti:
www.made.lv

Salaspilsi puidust lasteaed:
https://www.latarh.lv/.../timber-kindergarten-in-salaspils

Puit: homse elukeskkonna võti 2026
5. november, Tallinn
https://puidukonverents.ee

Konkurss „Aasta Puitehitis 2026“ ootab osalejaid! 🏆

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ja Puuinfo kutsuvad juba 24. korda esitama töid aasta puitehitise konkursile.

Konkursi eesmärk on tõsta esile silmapaistvaid hooneid ja rajatisi, kus on meisterlikult kasutatud puitu konstruktsioonis, arhitektuuris, sise- või välisviimistluses. Alates 2002. aastast toimuv konkurss aitab väärtustada puidu teadlikku ja kvaliteetset kasutamist ning tuua esile Eesti puitarhitektuuri parimaid näiteid.

🗓️ Tööde esitamise tähtaeg on 2. oktoober 2026. Võistlus on avalik ning osalema on oodatud hooned ja rajatised, kus puit on olulisel kohal.

🏆 Auhinnafond:

Peaauhind „Aasta Puitehitis 2026“ – kahe inimese osalemine puitarhitektuuri õppereisil või rahvusvahelisel erialakonverentsil kuni 4000 euro ulatuses.

Eriauhinnad (igaüks 1500 €):

▫️ Arcwoodi aasta CLT- ja liimpuiduauhind

▫️ Raitwoodi aasta fassaadiauhind

▫️ ESTPLY aasta puitinterjööri auhind

Töid hindab kuueliikmeline erialadeülene žürii, kuhu kuuluvad arhitektuuri, sisearhitektuuri, ehitusinseneeria, avaliku sektori ja tööstuse esindajad.

Võitjad kuulutatakse välja 5. novembril Tallinnas TARUs toimuval rahvusvahelisel puitarhitektuuri konverentsil „Puit: Homse elukeskkonna võti“.

Lisainfo ja võistlusjuhendi leiab Puuinfo kodulehelt (link kommentaarides).🖇

PIIRIKS ON VAID TAEVAS. 🌲☁️

Kui kaugele saab kaasaegses puitehituses tegelikult minna?

Ühe väga hea vastuse sellele annab Wangen im Allgäu vaatetorn Saksamaal – projekt, kus arhitektuur, inseneeria ja puidu enda omadused on ühendatud viisil, mis muudab konstruktsiooni korraga tehniliseks saavutuseks, maamärgiks ja vaatamisväärsuseks.

Projektist saab lähemalt lugeda ajakirjast DETAIL:
https://www.detail.de/de_en/wangen-turm?srsltid=AfmBOorc5oIeBZXkahItXn-DGhEsEBDNSBM9iiZS8TOAoit5kMWXlLWI

Just selliste projektidega seotud kogemust toob 5. novembril Tallinnasse Šveitsi insener Martin Looser-Frey, kes esineb konverentsil „Puit: homse elukeskkonna võti“.

Martin töötab ettevõttes Blumer Lehmann, mille teadmised ja insenertehniline võimekus on olnud seotud paljude rahvusvaheliselt silmapaistvate ja tehniliselt erakordsete puitkonstruktsioonide elluviimisega.

Wangeni torn on hea näide sellest, et puitehitus ei pea piirduma tavapäraste vormide ega harjumuspäraste lahendustega.

Kui arhitekti ambitsioon, inseneri teadmised ja materjali võimaluste mõistmine saavad kokku, võib tulemuseks olla midagi, mis esmapilgul tundub peaaegu võimatu.

Just selliseid näiteid on vaja inspiratsiooniks ka Eesti arhitektidele ja inseneridele.

Ja miks mitte mõelda ka sellele, et Eestis võiks olla rohkem vaatetorne ja teisi väiksemaid avalikke puitrajatisi, mis ei täida ainult oma praktilist ülesannet, vaid muutuvad ise sihtkohaks – kohtadeks, kuhu tullakse ka arhitektuuri ja konstruktsiooni enda pärast.

On täiesti võimalik, et Martin Looser-Frey puudutab 5. novembri ettekandes ka Wangeni torni. Kindlasti kuuleme aga veel mitmest erakordsest projektist, mille Blumer Lehmann on aidanud ideest reaalsuseks muuta.

Mõnikord tasub lihtsalt kõrgemale vaadata.

Piiriks on vaid taevas.

Hooned ei sünni ise. Nende taga on inimesed.

Hea hoone ei ole kunagi lihtsalt hea hoone.

Selle taga on arhitektid, kes oskavad näha midagi, mida veel olemas ei ole, ning insenerid, kes suudavad leida viisi, kuidas see mõte päriselt püsti panna. Materjalid annavad võimalused, kuid inimesed annavad neile sisu.

Üks neist inimestest on Laur Lõvi – ehitusinsener, Makespace’i asutaja ja juht ning üks Eesti tänase puitehituse tunnustatud tegijaid.

Laur on ligi kaks aastakümmet tegelenud puit- ja liimpuitkonstruktsioonide projekteerimisega ning olnud seotud paljude Eesti tähelepanuväärsete puit- ja hübriidhoonetega. 2020. aastal valis Eesti Ehitusinseneride Liit ta Aasta Ehitusinseneriks.

Juba toonases intervjuus rääkis Laur ristkihtpuidu, liimpuidu ja laiemalt puidu suurest, veel kasutamata potentsiaalist ehituses. Kuus aastat hiljem on need teemad veelgi aktuaalsemad ning vahepeal valminud hooned näitavad hästi, kui kiiresti on Eesti puitehituse teadmised ja võimalused edasi arenenud.

Loe intervjuud:
https://ehitusest.ee/uudis/2020/11/25/aasta-ehitusinsener-laur-lovi-hindab-puidu-voimalusi/

Võsu kool – arhitektuuri ja inseneeria kohtumine

novembril astub Laur Lõvi Tallinnas konverentsi „Puit: Homse elukeskkonna võti“ lavale, et rääkida Võsu põhikooli ja lasteaia sünnist ning selle konstruktsioonilistest lahendustest.
Võsu kool on hea näide sellest, kuidas arhitektuur, inseneeria ja puit ei ole eraldiseisvad teemad, vaid ühe terviku osad. Hea arhitektuur vajab head inseneeriat ning ambitsioonikas puitarhitektuur eeldab inimesi, kes oskavad materjali võimalusi kasutada ka seal, kus tavapärased lahendused enam ei piisa.

Lauri ettekanne annab võimaluse vaadata kaugemale valmis hoone fotodest – mõista, kuidas arhitekti idee muutub konstruktsiooniks ning konstruktsioon päriselt toimivaks hooneks.

5. november toob Tallinnasse puitehituse tipud

Laur Lõvi on üks paljudest Eesti ja rahvusvahelistest arhitektidest, inseneridest ning valdkonna eestvedajatest, kes tulevad 5. novembril Tallinnasse Puuinfo 20. juubeliaasta konverentsile.

„Puit: Homse elukeskkonna võti“ vaatab tagasi sellele, kui kaugele oleme kahe aastakümnega jõudnud, kuid ennekõike ettepoole – millised saavad olema järgmised sammud puidust arhitektuuris, inseneerias ja ehitatud elukeskkonnas.

Konverentsi kohtade arv on piiratud ning praeguse huvi ja programmi põhjal on põhjust eeldada, et konverents müüakse välja. Kui soovid kindlasti osaleda, tasub pilet soetada pigem varem kui hiljem.

Programm ja piletid: www.puidukonverents.ee

Sest lõpuks ei loo hooneid materjalid.

Hooneid loovad inimesed.

Taru - Eesti suurim puitehitis 🪵

Novembris valmiv Taru on Eesti suurim puitehitis, kus puit mängib olulist rolli nii konstruktsioonides, fassaadides kui ka siseviimistluses.

Kõige tähelepanuväärsemad on Dokihoone liimpuidust kaarjad laekonstruktsioonid, mis annavad hoone avarale siseruumile iseloomuliku ilme. Kaarte lahendus on inspireeritud hoone mereäärsest asukohast ja piirkonna ajaloolisest seosest laevaehitusega.

24 600 m² suuruse kompleksi juures on puitu kasutatud viisil, mis toob materjali hästi esile ka hoone arhitektuuris ja interjööris.

📸 Tutvu novembris valmiva Taru loodusmaja ja loodusmuusemiga lähemalt ERR-i galeriis:

Galerii: Taru loodusmaja ja loodusmuuseum Tallinnas Noblessneri kvartalis meremuuseumi kõrval valmib novembris loodusmuuseumi ja keskkonnavaldkonna asutusi mahutav kolmest hoonest koosnev kompleks Taru.

🏆 Aasta Tehasemaja 2026 on Loodusmaja Taru puitfassaad!

14. augustil kuulutati Järvselja jahilossis välja Aasta Tehasemaja 2026 konkursi võitjad ning tänavuse üldvõidu pälvis EstNor OÜ töö „Loodusmaja Taru puitfassaad“.
Lisaks tunnustati seda ka parima fassaadielementide projektina.

🏠 Mis teeb võidutöö eriliseks?
Loodusmaja Taru puitfassaadis on ühendatud naturaalne puit, suured klaaspinnad ja mineraalsed viimistlusmaterjalid, mille tulemusel sünnib kaasaegne, ajatu ja põhjamaise iseloomuga arhitektuur. Tehases toodetud puitelemendid sulanduvad suurte klaasfassaadidega ning loovad tervikliku sise- ja välislahenduse.

Žürii tõi eriti esile puidu innovaatilise kasutuse, keskkonnasäästlikkuse ja arhitektuurse kvaliteedi.

Tänavune konkurss näitas laiemalt, kui kõrgele on Eesti puitmajasektor jõudnud. 24 konkursitöö hulgas 14 majatootjalt oli objekte Islandilt Portugali, tehnoloogiate valik ulatus element- ja CLT-hoonetest kuni palkmajade ja tehaseliselt toodetud fassaadiprojektideni.

Esmakordselt hindasid konkursitöid ka eksperdid Saksamaalt, Hollandist ja Koreast, tuues Eesti puitmajadele rahvusvahelise vaate.

Loodusmaja Taru puitfassaad on hea näide sellest, kuidas puit, tehaseline tootmine ja tugev arhitektuur saavad kokku üheks silmapaistvaks tervikuks.
Kõigi võitjate ja konkursil osalenud põnevate objektidega saab tutvuda täispikas artiklis 👇

Aasta parim tehasemaja on Loodusmaja Taru puitfassaad - Woodhouse Estonia 14. augustil kuulutati Järvselja jahilossis välja Aasta Tehasemaja 2026 konkursi võitjad. Juba 16. korda toimunud konkursil osales 24 objekti 14 majatootjalt ning esmakordselt hindas töid ka rahvusvaheline eksperdikogu Saksamaalt, Hollandist ja Koreast. Aasta Tehasemaja 2026 tiitli pälvis EstNo...

🪑 EKA arhitektuuriteaduskonna tudengite toolid vallutavad Milano mööblimessi! 🇮🇹

Tudengid osalevad Milano mööblimessi programmis näitusega "Manifesto of Lightness" ehk "Kerguse manifest".

Väljas on kümme eriilmelist kasepuidust tooli, mis valmisid toolistuudio raames disanier Ilkka Suppaneni juhendamisel. Toolide seas leidub nii selgepiirilisi minimalistlikke lahendusi kui ka värvikirevaid ja mitmekihilisi vorme. 🎨

Viimased kümme aastat on EKA tudengid valmistanud toolistuudio õppetöö raames kasepuidust toole, mille ökoloogiline jalajälg on kokku võrdne vaid ühe masstoodetud plastiktooli omaga. Kuna messil on kohal kogu mööblitööstuse paremik, on see Eestile suurepärane võimalus silma paista ja uusi rahvusvahelisi kontakte luua.

Tutvu toolidega siit:

Playful ergonomic chair among projects from the Estonian Academy of Arts An ergonomically-designed wooden chair with a Bauhaus informed-aesthetic is among projects from the Estonian Academy of Arts.